Eamiálbmogiid diehtu, filosofiijat ja dutkan Sápmái!

Seammaláhkai go eará eamiálbmotservodagain, mis sámiin lea stuorra dárbu ealáskahttit iežamet árbevirolaš diehtovugiid ja -ortnegiid ja nannet oktavuođaid daidda. Mis lea maiddái stuorra dárbu oahpasmuvvagoahtit čiekŋaleabbot álbmogiidgaskasaš eamiálbmotdutkamussii ja ságastallamii mii leamaš viidánan sakka 1990-logu rájes. Mu girji Boaris dego eana: eamiálbmogiid diehtu, filosofiijat ja dutkan leage šaddan dárbbus sámegielat girjái eamiálbmogiid diehtoortnegiid, eamiálbmogiid dieđu gáhttema, eamiálbmogiid filosofiija ja dutkama birra. Girji buktá ovdan makkár áššit leat guovddážis go lea sáhka eamiálbmogiid dieđus, diehtoortnegiin, filosofiijas ja eamiálbmogiid dutkanvugiin (metodologiijain) ja sávvamis bokte stuorat beroštumi eamiálbmogiid dutkamii Sámis iešguđet dieđa- ja oahpahansurggiin. Ovdamearkkaid bokte girji guorahallá mo eamiálbmotdutkama ja -oahpahusa guovddáš fáttat gusket sámi diliide. Dasa lassin girji lea láidehus dekoloniseremii sihke dutkamušas ja oahpahusas, muhto maiddái oppalaččat eamiálbmotservodagain. Dán oanehis čállosis guorahalan guokte girjji fáttá maid anán áigeguovdilin sámedutkamis ja akademalaš ságastallamis Sámis justa dál.

Read more

Advertisements

ođđa girji/New book

Mu ođđa girji, Boares dego eana: Eamiálbmogiid diehtu, filosofiijat ja dutkan lea almmustuvvan gieskat ja dan sáhttá diŋgot ČálliidLágádusas. Girji lea vuosttas sámegielat láidehus eamiálbmotdutkamuššii ja dieđu, dutkama ja oahpahusa dekoloniseremii. Girji čilge dáid vuođđodoahpagiid ja -fáttáid ja ovdamearkkaid bokte buktá ovdan makkár áššit leat guovddážis go lea sáhka eamiálbmogiid dieđus, diehtoortnegiin, filosofiijain ja eamiálbmogiid dutkanmetodologiijain. Girji čilge maiddái eamiálbmotdutkama konteavstta ja historjjá – dan manne eamiálbmotdutkit leat oaidnan dárbbu buktit oidnosii ja deattuhit eamiálbmogiid dieđu, jurddašeami ja dutkanvugiid dehálašvuođa. Girjji ovdamearkkat leat iešguđet eamiálbmogiin, muhto seammás girji guorahallá, mo dáid ovdamearkkaid sáhttá vejolaččat heivehit sámi diliide dahje váldit málle dain.

My new book, Boaris dego eana. Eamiálbmogiid diehtu, filosofiijat ja dutkan (As Old as the Earth. Indigenous Knowledge, Philosophies and Research) has been published by a Sami publisher ČálliidLágádus in its new Sami Academica series. It is the first book-length study on indigenous knowledge, philosophies and research in the Sami language. Drawing on indigenous, feminist, postcolonial and poststructural theories, the book discusses the emergence and significance of indigenous scholarship in the context of decolonizing indigenous systems of knowing. It critically considers the concepts of knowledge, knowledge production, philosophies, research methodologies, ethics and traditional/modern dichotomies in indigenous scholarship and examines the ways in which these considerations are relevant in and relate to Sami research. The book provides extensive examples of indigenous knowledge and research particularly from North America, Australia and New Zealand as well as in the Sami context.

Sápmelaččat ja genadutkan, oassi 2

Diibmá miessemánus lei sáhka máilmmeviidosaš genadutkanprošeavtta Genographic Project áigumušain čoaggigoahtit maiddái sámiid genaid kártet olmmošgotti historjjá ja čielggadit gos iešguđet álbmogat bohtet (geahča Genadutkan, sámit ja eará eamiálbmogat.) Dál Norggas Røros vuovdeeaiggádiid searvi lea addán cealkámuša lullisápmelaččaid vuoigatvuođaid birra, mas sii maiddái dadje ahte muhtin lullisápmelaš bearraša genaid galgá iskat ja čielggadit leatgo sii oppanassiige sápmelaččat (gč. omd. Ávvir 10.3.09). Dákkár čuoččuhusaide lea álki čáibmat iige váldit daid duođas. Muhto dego Ávvira oaivečálus deattuha, dákkár ovdagáttuid ferte váldit duođas ja digaštallat daid almmolaččat.

Read more

Jaskatvuohta ja ovttasbargu Sámis

Otne de gávdnen viimmat vástádusa gažaldahkii man buohkat jerret muhto masa giige ii máhte vástidit. Gažaldat lea: Manne Sámis lea nu jaskat? Dán gažaldagas leat iešguđetlágan variašuvnnat, dego Gos lea sámi servodatságastallan? Gaskkohagaid ain giinu čállá artihkkala dahje lohkkiidčállosa aviisii dán fáttás, muhto ii giige goit mu dieđu mielde leat vel gávdnán dasa vástádusa. Lean dán gease jearahallan sámenissoniid ja muhtimin sii jerret mus ja muhtimin mun lean jearran sis dan gažaldaga dainna doaivagiin ahte giinu máhtášii čilget dan. Oainnat dat lea oalle ártet ahte buohkat orrot dan áibbašeamen ja ohcaleamen muhto liikka dat ii dáhpáhuva. Dál mun dieđán manne.

Read more