Feminisma: dásseárvu vai nuppástuhttin?

(Almmustuvvan Gábas geassemánus 2009)

Lohken gieskat ovtta mu verdde ja kollega, kanadalaš feministta miellagiddevaš artihkkala sosiála sohkabeali (ru. genus, su. sosiaalinen sukupuoli, eaŋg. gender) doahpaga váilevuođain. Su mielas “sosiála sohkabealli” doaba ja dan atnuiváldin leat hehtten ja ráddjen nissonlihkadusa politihkalaš ulbmiliid ollašuhttimis – nappo servodaga patriarkála struktuvrraid nuppástuhttima. “Sosiála sohkabealli” lea váldán deattu eret dán ulbmilis. Eambbo ja eambbo iešguđet oktavuođain lea sáhka “sosiála sohkabealis” dan sadjái go hállojuvvošii nissonolbmuid birra. Dán láhkai nissonolbmot šaddet vuot ođđasit oaidnemeahttumin sihke servodagas ja ságastallamis. “Sosiála sohkabealli” lea eambbo neutrála ja dan dihtii muhtimiid mielas buoret doaba.

Read more

Nissoniid guhkes bálggis… muhto gosa?

Otne lea riikkaidgaskasaš nissoniid beaivi. Dáppe Torontos lágiduvvui ikte miellačájahus masa sullii beannot duhát olbmo oassálaste (ieš in beassan searvat go ledjen Eamiálbmotnissoniid symposiumis Trent universitehtas Peterborough’is). Dán jagi temán lei stáhta geatnegasvuohta sihkkarastit buriid bargosajiid ja olmmošárvvu buohkaide. Vaikko dan birra ii leat olus sáhka dieđihangaskaomiin, otná ekonomalaš kriissa vearrámus gillájeaddjit leat dábálaččat nissonolbmot; sin dorvvolašvuohta, dearvvašvuohta ja eandalitge buresbirgejupmi gillájit go ekonomalaččat manná funet. Sii leat dábálaččat vuosttažin massimin barggu – sii barget eahpeformála surggiin dahje oasseáigásaččat almma mangelágan bargodorvvu. Nissonat maiddái gillájit go mánáidgárdesajit geahppánit, dearvvášvuođabálválusat čuhppojuvvojit, ássandoarjagat nohket ja dorvoruovttut heaitihuvvojit. Bargiin geat dinejit dušše minimumbálkká ja geat barget oasseáigásaččat leat eanaš nissonolbmot ja dávjá riikkain dego Kanadas eai deavdde bargguhisvuođaruđa gáibádusaid.

Read more

Nissonbeaivi Sámis

Badjelaš vahkku dassái (8.3.) lei riikkaidgaskasaš nissonbeaivi muhto Sámis dat manai meattá measta fuomáškeahttá. Vurden dássážii oaidnit ja lohkat maid Ávvir čállá dan birra, muhto ii čállán sániinge ii fal ii maidige. (Dat ii dieđusge mearkkaš vel visot ahte okta aviisa ii čále dan birra, muhto dál mis lea dakkár dilli ahte jos Ávvir ii čále, dalle ii leat nubbi sámegiel aviisa, mii sáhttá dahkat buoret barggu.) Olmmoš báhcá dieđusge smiehttat manne Ávvir ii beroštan čállit nissonbeaivvi birra, vaikko beaivi lea sihke historjjálaččat ahte otnábeaivve mearkkašahtti. Buot eará aviissat maid guvlen sihke Davviriikkain ja stuorát máilmmis muitaledje sihke beaivvi dáhpáhusain ja maiddái jearahalle nissonolbmuid geat leat ráhčan ovddidit dásseárvvu ja vuostálastán nissoniid olggušteami iešguđetláhkai.

Read more