Áigi molsut strategiijaid

Go dálá vuogit eai doaimma eaige buvtte bohtosiid, dalle daid galgá molsut.

Dál lea boahtán áigi molsut strategiijaid. Mannan vahkku cájehii eambbo go čielgasit ahte dál lea boahtán áigi heaitit dadjumis Suoma stáhtain. Mii leat dál oaidnán ahte dat ii leat eará go áiggi ja resurssaid skievttideapmi. Mihkkige ii leat ovdanan konkrehta doaibmabijuide, ja nu guhká go eai leat konkrehta bohtosat, leat dušše sánit ja symbolihkka. Dat eai ovddit sámiid áššiid eaige rivttiid.

Gažaldat ii leat das cevzetgo sámit dahje leago sápmelašvuođas doaivva. Dieđusge mii ceavzit ja dieđusge lea doaivva – danhan omd. sámenuorat čájehedje bures mannan vahkus. Sii čájehedje ahte ceavzin ja doaivva lea min iežamet duohken. Dat ii leat gitta das maid Suoma stáhta dahje eará joavkkut barget iežaset hehttenpolitihkain.

Dál mii galgat baicce áisttan “regroup”– reorganiseret ja oalát molsut linjá ja bargovugiid. Galgat dál oalat vajálduhttit sin geat dušše dajuhit ja heađuštit min ovddideames iežamet servodaga ja sápmelašvuođa – nappo Suoma stáhta ja sin geat dadjet ahte sámit vuoluštit eará vehádagaid. Dat lea jo váldán menddo ollu áiggi ja resurssaid eret doppe gos dat duođaid dárbbašuvvo. Stáhta mii sáhttit vajálduhttit dassáigo dat čájeha iežas daguiguin ahte singuin gánneha gulahallat, ja dien nuppi joavkku … na goit dassážii go sii nákcet buktit joba jo muhtin duođaštusaid iežaset čuoččuhusaide.

Mii leat oaidnán dál ahte Suoma stáhta ii áiggo eará go dajuhit min vaikko jahkeviissáid. Vaikko lágas ásahuvvon ja álbmotválljejuvvon ásahus barggašii man garrasit ja man dehálaš áššiiguin beare, de loahppaboađus lea dušše duššiid dadjun. Stáhta fille sámiid bargat logiid jagiid áššiiguin mat loahpas gopmanit iige gihtii báze eará go stuorra beahttašupmi. Oanehis geahčastat lagaš historjái čájeha ahte dákkár hehttenpolitihkka – the politics of distraction – lea Suoma sámepolitihkka. Eiseválddit miehtemielalaččat vuos ovddidit áššiid, muhto loahpas álo mearridit vuostá.

Sámeáššiid ovddideapmi “badjin vulosguvlui” (from top down) dego lágaid ođasmahttinbargu lea buktán hui unnán bohtosiid maŋimuš guoktelogi jagi áigges. Duohta, sámediggeláhka ja vuođđoláhkaođastus bođii 1995:s ja giellaláhka ođasmahttojuvvui 2004:s. Muhto Suopma lea jo 1990 rájes, nappo 25 jagi áigon ratifiseret ILO 169 šiehtadusa. Sámit leat bidjan ollu návccaid ášši ovddideapmái dan 25 jagi áigge. Máŋga ráđđehusa lea addán lohpadusaid ratifiseremis. Mii leat dadjon maid sámi meroštallamiin badjel 20 jagi. Ođđa sohkabuolva lea geargan riegádit ja rávásmuvvat dan botta – galgetgo siige maid gálligoahtit dan seamma jeakki mas eat oro beassamin olus gosage?

Mii lea luohttán menddo guhká dasa ahte stáhta dat luohpas beastá ja gádju min. Mii vajálduhttit ahte stáhta leat dat seamma koloniála stáhta, mii lea historjjálaččat dolvon sámiid rivttiid ja áin otnábeaivve ávkkástallá sámiid eatnamiiguin ja resurssaiguin. Dat ii leat mihkkige neutrála institušuvnnaid mii juohká rivttiid sidjiide geaidda dat gullet.

Máŋggat eará eamiálbmogat leat áigá juo fuomašan ahte dat lea seamma koloniála stáhta go ovdalge, dušše vuogit leat rievdan. Dan dihtii leage dušši dadjat ahte stáhta eiseváldiid ja parlamentarihkkáriid galgá vuos oahpahit ja sidjiide galgá muitalit ja čilget sámeáššiid ja rivttiid duogážiid – ahte jos sii beare dihtet duohtavuođa sii doibmet ja jienastit earáláhkai. Dat ii leat diehttemeahttunvuohta mii hehtte sámeáššiid ovdaneami stáhta dásis. Dat lea cakkasan koloniála jurddašeapmi man mielde dásseárvvu namas sámit eai ánssaš eaige dárbbaš rivttiid mat eai máhkaš earáin leat. Sámit leat dušše smávva intreassajoavkkoš eará (stuorat, fámolut ja dehálut) intreassajoavkkuid gaskkas, dego industriija, turisma, ja eará olbmot davvin.

Dál lea doarvái. Mii eat sáhte šat diktit earáid hehttenpolitihkka heađustit min barggu ja áigumušaid. Mii sáhttit vajálduhttit sin ja baicce vuojulduvvat dan bargui mii midjiide lea dehálaš. Mis lea servodat huksenláhkai. Dál lea áigi molsut strategiijaid ja gávdnat bargovugiid, main leat konkrehta bohtosat ja ávki servodahkii. Sáhttit ovddas guorahallat ja mearridit mat dat leat. Dá moadde evttohusa álgui:

  1. Mii hilgut oalát dálá “badjin vulos” doaibmavuogi. Dan sadjái go dadjut eiseválddiiguin, mii sáhttit bargagoahtit ja hukset sámeservodaga “vuollin bajásguvlui” báikkálaččat, lehkos dat davvin sámeguovllus dahje gávpogiin. Nannosut vuođu alde sáhttá buorebut duostut olggobeal hástalusaid ja váikkuhusaid. Ollu sámit, sihke ovttaskas olbmot ja searvvit, leat jo guhká bargan báikkálaččat “vuollin bajás”, muhtumat eallináigge. Ovdamearkkat leat ollu: skuvla-, mánáidgárde-, giella-, sosiála ja dearvvašvuođa áššit. Sii leat ožžon ollu buori áigái vátná olmmošlaš ja ruđalaš resurssaiguin, muhto juohke suorggis lea vel ollu bargu ovddosguvlui. Dahje sáhttá hutkat áibbas ođđa vugiid ovddidit ja hukset servodagamet. Vaikkoba guorahallat siiddaid ealáskahttima báikkálaš doaimmaid vuođđun. Man várás, mo, man hámis livččii vejolaš ealáskahttit min ovddeš báikkálaš iešmearridanvuogádaga? Dušše miellagovahus lea ráddjin.
  1. Mii sáhttit leat oalát jienaskeahttá ođđa Sámedikki boahtte čavčča. Go Suoma stáhta lea dál čájehan ahte dat ii ane Sámedikki mearrádusaid maninge iige luohte ásahussii mii lea ásahuvvon gulasguddan- ja ovddastanorgánan sámiid ja stáhta gaskii, de dallehan lea buoremus ahte dákkár dilis Sámediggi doallá bottu iežas doaimmas. In oaivvil Sámedikki heaitiheami muhto baicce guođđit ovdda válgaáigodaga gaskii ja smiehttat fas njeallje jagi geahččen ođđasit josgo dalle fas gánneha ja lea dárbu dan válljet.

Dán nuppi evttohussii leat goit moadde buorre ákka:

(1) Dat čájehivččii Suoma stáhtii, ahte sámit eai dohkket ja leat dál ožžon doarvái stáhta dajuhan- ja hehttenpolitihkas; ahte sámiin leat buoret ja dehálut barggut go legitimeret stáhta guoros sámepolitihka. Dat livččii maid proteasta ja čájehivččii, ahte go stáhta ii gudnejahte iige beroš sámiid álbmotválljenorgánas ja dan mearrádusain, de lehkos dalle dan haga. Seammás dat livččii heahpašuhttinpolitihkka man sámit ja eará eamiálbmogat leat ovdalge geavahan: Suopma gárttašii čilget manne ii gávdno orgána mainna gulasguddat sámiide gullevaš áššiin, vaikko dakkár lea lágas ásahuvvon. Dalle lea Suoma vuorru čilget iežas daguid earáide.

(2) Sámedikki ovtta áigodaga resurssaid – olmmošlaš ja ruđalaš – sáhtášii geavahit “vuollin bajás” servodathuksemii ja geahččat makkár bohtosiid das oažžut njealji jagis.

(3) Ja loahpas vel bonusin: go Sámediggi gaskkalduhttá iežas barggu, de dalle maid ii leat ásahus gosa “statuskeahtes sámit” ja earát sáhttet viggat!!

Ođđa bellodagat vai ođđa vuogit?

Otne vuođđuduvvo Norgga beal Sámis ođđa bellodat, Árja, mii galgá bálvalit ja oažžut dábálaš giliolbmuid jiena gullot Sámedikkis. Olbmot geat leat vuođđudeamen ođđa bellodaga oaivvildit ahte Sámediggi gulahallá Norgga eiseválddiiguin buorebut go álbmogiin. Sin mielas Sámediggi maiddái ii gieđahala doarvái dábálaš olbmuid áššiid, muhto baicce geavaha menddo ollu áiggi láhka- ja eará stuorra áššiiguin, main dábálaš olbmot eai álo ádde eaige beroš. Ođđa bellodaga olbmot háliidit Sámedikki ruovttoluotta álbmogii ja Sámedikki politihkka eambbo sámi bálgáid ala, eret áddestallamis dáža politihkalaš vuogádagaid.

Read more

Jođiheami birra

Gieskat ovtta email-listtus lei miellagiddevaš ságastallan jođiheaddjiid birra. Ságastallan vulggii johtui go ledjen čállán bloga “Unselfish Capitalism” birra, mii muitalii earret eará albmás gii lea čállán seammanammasaš girjji ja gii ohcalii “áŋgiris, karismáhtalaš jođiheaddji” ovddidit “árvvas kapitalismma” ja dan árvvuid. Su mielde dát jođiheaddji livččii sihkkarit nissonolmmoš. Muhtumat e-listtus oaivvildedje ahte oppalohkái jođiheapmi lea patriarkála doaba, go dat vuođđuduvvá hierarkiijaide ja dasa, ahte okta olmmoš ráđđe eará olbmuid badjel. Dan dihtii eat oppa dárbbašge jođiheaddjiid, muhto galgat gávdnat ođđalágan vugiid doaibmat ja ovddidit servodagas. Okta dutki, gii lea eallinági dutkan matriárkala servodagaid goit fuomašuhtii ahte maiddái matriarkála servodagain leamaš jođiheaddjit, muhto das leamaš earálágan vuođđu.

Read more