Otne lea riikkaidgaskasaš nissoniid beaivi. Dáppe Torontos lágiduvvui ikte miellačájahus masa sullii beannot duhát olbmo oassálaste (ieš in beassan searvat go ledjen Eamiálbmotnissoniid symposiumis Trent universitehtas Peterborough’is). Dán jagi temán lei stáhta geatnegasvuohta sihkkarastit buriid bargosajiid ja olmmošárvvu buohkaide. Vaikko dan birra ii leat olus sáhka dieđihangaskaomiin, otná ekonomalaš kriissa vearrámus gillájeaddjit leat dábálaččat nissonolbmot; sin dorvvolašvuohta, dearvvašvuohta ja eandalitge buresbirgejupmi gillájit go ekonomalaččat manná funet. Sii leat dábálaččat vuosttažin massimin barggu – sii barget eahpeformála surggiin dahje oasseáigásaččat almma mangelágan bargodorvvu. Nissonat maiddái gillájit go mánáidgárdesajit geahppánit, dearvvášvuođabálválusat čuhppojuvvojit, ássandoarjagat nohket ja dorvoruovttut heaitihuvvojit. Bargiin geat dinejit dušše minimumbálkká ja geat barget oasseáigásaččat leat eanaš nissonolbmot ja dávjá riikkain dego Kanadas eai deavdde bargguhisvuođaruđa gáibádusaid.

Dán vahkus International Trade Union Confederation almmustahtii raportta man mielde bálkaerohus sohkabeliid gaskkas lea stuorat go ovdal navdojuvvon. Raporta jearahalai 300 000 olbmo 20 riikkas ja bohtosat čájehedje 22 % erohusa nissoniid ja almmaiolbmuid gaskamearálaš bálkkaid gaskkas. Stáhtaid loguid mielde dat erohus lea dušše 16,5 %. (Eamiálbmotnissonat Kanadas dinejit eambbo go bealli unnit go almmáiolbmot gaskamearálaččat – sii ožžot 46 sentte barggus mas almmáiolmmoš oažžu olles dollara.) Raportta eará bohtosat ledje ee. ahte allaoahpan nissonat vásihit vel stuorat bálkaerohusa ja ahte bálkaerohus stuorru agi mielde. Mo dákkár dilli lea vejolaš? Máŋgasat leat guhká jo julggáštan ahte feminismii ii leat šat dárbu, nissonolbmot leat áigá jo olahan dásseárvvu servodagas. Muhto eat mii leat vel 2000-logusge juksan nissonlihkadusa vuođđogáibádusa seamma bálka seamma barggus. Manne dat lea nu váttis, jos ii measta veadjemeahttun? Ollejitgo mii goassige dán ulbmilii, mii galggašii leat nu álki ja sihkkarit olamuttus? Manne dán birra ii leat sáhka eambbo servodagas ja beaivválaš eallimis? Manne mii nissonat leat nu jaskat dán áššis?

Nissoniin lea ain guhkes mátki – muhto gosa? Leago dat dásseárvu maid nissonat ja nissonlihkadus gáibidit, vai leago dat ođđalágan servodat man vuođđun eai leat hierarkkalaš, patriarkála árvvut ja vuogádagat mat olgguštit ja sordet dihto olmmošjoavkkuid (ii dušše nissonolbmuid)? Leago doarvái ahte nissonolbmuin leat seamma vejolašvuođat ja ovddut go almmáiolbmuin otná servodagas? Leago doarvái ahte mii oažžut eambbo nissonolbmuid jođihanposišuvnnaide iešguđet korporašuvnnaide, baŋkkuide ja ráđđehusaide? Máŋgasiidda dákkár liberalisttalaš feminisma ii oppa geahčalge guorahallat servodaga čiekŋalut sierraárvosašvuođaid ja mekanismmaid ja árvvuid, mat olgguštit nissoniid muhto maiddái eará olmmošjoavkkuid.

Čáhppes dutki ja kritihkár bell hooks lea okta sis gii lohká ahte feminisma lea lihkadus mii geahččala heaitihit buot soardima ja olggušteami hámiid servodagas, ii dušše eahpedásseárvvu nissoniid ja almmáiolbmuid gaskkas. Dát oaivvildivččii maiddái dálá servodatlaš ja politihkalaš vuogádagaid gažadeami ja kritihkalaš guorahallama, ii dušše dan ahte oažžut eambbo nissoniid dáidda vuogádagaide, dego leamaš maiddái sámenissoniid ulbmil. Eandalitge sámenissonpolitihkkárat eai leat gárvá árvvoštallat dálá vuogádagaid masa sii dieđusge ieža oassálastet. Mii lea erenoamáš Sámis lea ahte doppe lea váttis gávdnat oppanassiige nissonolbmuid geat livčče smiehttamin oktageardánis dásseárvvu don beallái, hállamin ja niegadeamen ođđalágan vuogádagaid birra dego eamiálbmotnissonat máŋgga eará sajis.

PS: Dá vel sitáhta Ovttastuvvan Našuvnnaid spesialrapportevrra (suorggis veahkaváldi nissoniid vuostá) Yakin Ertürk nissonbeaivve cealkámusas: “Jos nissonat galget beassat eallit friddja veahkaválddis, viggamušat rievdadit doaladumiid galget sisttisdoallat maiddái gažadit maskulinitehta hámiid mat vuođđuduvvet nissoniid seksualitehta kontrolleremii ja/dahje almmáiolbmo bajitárvosašvuođa doallamii almmolaš ja priváhta eallimis. Veahkaváldi ii leat dušše ovttaskas almmáiolbmo dahku muhto dat lea vuođđun dasa mo almmáivuohta  hábmejuvvo, nannejuvvo ja gažaduvvo servodatlaš deattu, sosiála dohkkehanmekanismmaid ja kriisadiliid vuolde. Sohkabealledásseárvvu gáibádusas ii leat sáhka sohkabeliid gaskasaš dáistaleames muhto buorebutge dáistaleames soardima vuostá, mas maiddái almmáiolbmot ávkkášuvvet. Danne dat ahte almmái- ja nissonolbmot ovttas barget beassat eret veahkaválddis nissoniid vuostá sáhttá leat lávki stuorat emansiperemii buohkaide.”

[“If women are to live a life free of violence, efforts to change attitudes must include strategies to challenge notions of masculinity based on policing women’s sexuality and /or on sustaining male supremacy in public and private life. Violence is not only an act of individual men but is embedded in the way manhood is constructed, reinforced and challenged under societal pressures, social approval mechanisms and crisis situations. The struggle for gender equality is not about a battle of the sexes but rather a battle against oppression, which men also have a stake in. Therefore, men and women working together to end violence against women can be a step forward for greater emancipation for all.” UN Press Release March 8, 2009]

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s