Otne de gávdnen viimmat vástádusa gažaldahkii man buohkat jerret muhto masa giige ii máhte vástidit. Gažaldat lea: Manne Sámis lea nu jaskat? Dán gažaldagas leat iešguđetlágan variašuvnnat, dego Gos lea sámi servodatságastallan? Gaskkohagaid ain giinu čállá artihkkala dahje lohkkiidčállosa aviisii dán fáttás, muhto ii giige goit mu dieđu mielde leat vel gávdnán dasa vástádusa. Lean dán gease jearahallan sámenissoniid ja muhtimin sii jerret mus ja muhtimin mun lean jearran sis dan gažaldaga dainna doaivagiin ahte giinu máhtášii čilget dan. Oainnat dat lea oalle ártet ahte buohkat orrot dan áibbašeamen ja ohcaleamen muhto liikka dat ii dáhpáhuva. Dál mun dieđán manne.

Dat lea danne go Sámis galgá orrut jaska vai dus lea bargu. Dahje jos dus lea jo bargosadji, galggat orrut jaska danne vai muhtinbeaivve sáhtát ohcat ja oažžut eará barggu. Ášši čielggai munnje báifáhkka dan maŋŋá go ledjen háleštan muhtin olbmuin bargosajiid birra Sámis. Son oaivvildii ahte jos mun livččen orron jaska, de mus livččii dál virgi ja bargosadji Sámis inge livččii dál fárremin Torontoi ja álgimin Toronto Universitehtii bargui.

Mun gal lean dieđusge hui ilus ja duđavaš go lean álgimin dohko bargui, muhto dat lea siidoášši. Váldoášši lea ahte viimmat lea gávdnon čilgehusa dasa go Sámis olbmot eai duostta rahpat njálmmi jur mange áššis almmolaččat. Dan dihtii mis ii leat almmolaš servodatságastallan. Ášši orru hui čielggas dál ja mun imaštan manne earát geat leat áibbašan ja váillahan servodatságastallama (almmolaččat dahje priváhta) eai leat dán oktageardánis čilgehusa fuomášan. Leago kánske danne go eai leat ieža vásihan dan dili? Go sii maiddái leat orron jaska dalle go livččii galgan dadjat juoida?

Dat ii leat dieđusge duohta ahte buohkat Sámis orrot jaska. Gávdnojit misge olbmot geat dustet dadjat ja geat dollet jiena muhtin áššis ja geahččalit bohciidahttit ságastallama. Mii lea erenoamáš ahte dákkár olbmot dávjá hui jođánit vuos dupmejuvvojit ja dasto systemáhtalaččat olgguštuvvojit. Álo gávdno sivva manne dien olbmo ságaid gal ii dárbbaš váldit vuhtii: son lea vehá jalla dahje juhkki, son gullá boastto sohkii, dahje eallá mo sáhttá. Dahje son ii beare ádde. Nie leat mii fas back to business as usual, ja sáhttit gokčat belljiid servodatságastallamis dahje viggamušain boktit ságastallama.

Silence is not an option…

what are the words you don’t yet have?

what do you need to say?

what are the tyrannies you swallow day by day

and attempt to make your own

until you will sicken and die of them, in silence?

Audre Lorde

Jaskatvuohta ja servodatságastallama váilun Sámis leamaš okta gažaldat man lean imaštallan goit dan rájes go máhccen Sápmái beannotjagi dassái ja mii lea dávjá boahtán ovdan maid iešguđet oktavuođain earáiguin. Nubbi seammalágan agibeaivve gažaldat lea ovttasbargu. Manne mii sámit leat nu čuorbbit bargat ovttas? Dego okta olmmoš gean jearahallen gieskat logai, juohkehaš háliida iežas njárogeahčái okto ja sierra. Ovttasbargu stuorat báikkiin orru dáhpáhuvvamin olu álket go Sámis, vaikko olmmoš gattášii ahte go mii juo dovdat nubbi nuppiideamet, manne dat liikká lea nu váttis jos ii jo njulgestaga muhtimin veadjemeahttun? Leago amas olbmuiguin álket bargat ovttas?

Dien gažaldahkii in leat vel gávdnan vástádusa vaikko lean máŋgasis jearran. Máŋgasat leat fállan vástádussan gađašvuođa. Na mas dat gađasvuohta boahtá? Maid mii gađaštit ja manne? Giinu galggašii dan gal dutkat vai sáhttit hutkat dasa dálkasa. Amma jo genain ii sáhte leat. Ja jos ii leat varas dalle ferte leat bajásgeassimis (áisttan dat agálaš nággu nature vs. nurture birra). Leagoson gađašvuohta árbevirolaš sámi bajásgeassinárvu?

Lean maŋimuš jahkebeali áigge lohkan ollu sámedutkamušaid; maid sámit ieža leat dutkan ja maid earát leat čállán. Unnán gávdnojit dutkamušat dálá servodatdiliin, eaige ođđaseamos dutkamušat leat bastán vástidit mu váibmogažaldagaide. Vuolimužžan mu girjelanas lei klassihkar man lohkama lean sirdán dassážii go in šat sáhttán sirdit: Harald Eidheim girjjáš The Lappish Minority Situation (1971). Okta stuorra sivva sirdimii leamaš várra girjji namma: Lappish ja vel minority!!

Muhto dego máŋgii geavvá, diet girji čilgii goit muhtin muddui munnje áššiid maid in lean ovdal ádden ja maid earát eai leat nákcen čilget. (Dieđusge girjji lei somá lohkat jo dan dihtii go dat geavahii nu hearvás dološ terminologiija – gal mun máŋgii smihtten ahte geatson leat min otnábeai “stigmatiserejuvvon Lapps” geat ohcalit kvalifiseret iežaset dáža servodaga dievaslaš lahttun dahje geat háliidit speallat dáža rollaid?!)

Eidheim hállá sámeguovlluid gaskasaš árbevirolaš gilvvohallamis. Eará sajis son fas čilge ahte sámit leamaš álo hui passiiva ja árbevirolaččat solidaritehta leamaš oalle ráddjejuvvon, mii lea dahkan politihkalaš ordniiduvvama muhtumin váttisin. Sámiin váilu maiddái spontána doarjja mange áššái, mii Eidheim mielas hehtte ovdáneami. Dasa lassin dáruiduhttin lea dagahan dan ahte sápmelaččat hui hárve čájehit etnalaš solidaritehta – juohkehaš lea galgan goit geahččalit čiehkat almmolaš oktavuođain ahte son lea sápmelaš vai beassá dievaslaš lahttun dáža servodahkii ja oassin buresbirgejumis.

Vaikko Eidheim njealljelot jagi boares čállosat eai dáidde čilget ollásit min otná duohtavuođa, mus goit čalmmit ráhpašuvve ođđaláhkai. Mu vásáhus Sámis – veardidettiin muhtin eará guovlluide – lea ahte mii ain gilvalit garrasit nuppiideametguin; ahte gilvaleapmi dáhpáhuvvá olu álket go ovttasbargan. Mii leat maiddái ain oalle passiiva ja solidaritehta gal jávkan oalát jos dolin vel leamaš muhtin muddui. Spontána doarjja – mii dat lea?

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s