Gieskat lei Aftenposten-aviissa neahttasiidduin čálus mas olgoriikkalaš dutki lei boahtán dan oaivilii ahte Norggas olbmot eai váidal doarvái ja dan dihtii ožžot fuones bálvalusaid. Son lei hirpmástuvvan go dážat dohkkehit vaikko man fuones bálvalusa dahje borramuša gávppis ja restauraŋŋas dahje ráddjejuvvon válljenmuni gávpehilduid gaskkas ja ávžžuhii olbmuid váidalit eambbo vai dilli buorranišgoahtá. In sáhttán eará go himihit su ságaide ja muittášit buot iežan fuones vásáhusaid ja suvrra olbmuid dan rájes go ledjen boahtán Norgii beannot jagi dassái. Vearrámus lei álggos goas gádden lean boahtán boastto planehtii gos orru muhtin amas eahpeustitlaš joavku mii hárrá jos olmmoš jearrá juoidá, eandalitge veahki.


Fuones bálvalus Norggas ii dovdda rájaid. Mannan vahkus ožžon viimmat pakeahta mii lei sáddejuvvon kuriirafitnodaga mielde miessemánu loahpas Kanadas. (Váruhussan buohkaide sáhtán muitalit ahte dat lei DHL – allet fal geavat sin masage.) Express-pakeahtta, mii sisttisdoalai dehálaš bargui guoskevaš báhpariid mu ođđa bargoaddis, lei dárvanan čieža vahkkui Altai. Mannu sivas báikkálaš fitnodat ii sealgán buktit dan Guovdageidnui beroškeahttá iežas lohpadusain maid dat gilvvii juohke guvlui. Pakeahtas lei mannan guokte beaivvi Torontos Osloi ja dán mátkkis gávdnui dárkilis minuhtaáigetávval interneahtas. Dasto dáhpahuvai muhtin dáža imaš ja pakeahtta jávkkai čieža vahku.

Loahpas Fred, gean haga guovdageainnulaččat eai birgeše, buvttii dan munnje. In váldde dan persovnnalaččat muhto altalaččaid mielas Guovdageaidnu ferte leat garuhuvvon báiki go eai vuollán express-pakeahtaidge buktit. Ležžetgo dáža boanddat geat vašuhit ja badjelgehččet nu ollu sámi badjeolbmuid, muhto mun vigiheapmi šadden das gillát, vaikko in leat guovdageainnolaš iige mus leat oktage boazu. Buot lassin lean aiddo fárremin eret – ferten gal dadjat ahte lihkus. Muhto in livčče ožžon iežan pakeahta ja báhpariid jos in livčče assibeliid vuos váidalan DHL Olso kantuvrii máŋga beaivve maŋŋálága.

Iiba das galle, gal dat earátge máhttet goit Sámis váidalit, goit mu vásáhusa vuođul. Duohta dajaden mii sápmelaččat ráhkistit váidalit, moaitit, cuiggodit ja nimmordit – álo lea juoidá boastut iige goassige giige máhte maidige albmaláhkai. Juohke áidna háve juohke áidna ášši livččii galgan earáláhkai bargat iige goassige mihkkige mana riekta. Vai leatgo goassige gullan geange rápmomin geange dahje maidige maid earát livčče bargan? Sihkkarit sáhtát ovttain gieđain dáid dáhpáhusaid rehkenastit.

Jos giinu lea duođaid bargan juoidá buriid, eat gal daja sutnje ahte de viššá, muhto doallat njálmmi čavgat gitta dassážii go leat fas muhtin sivva bealkit. Giitin ja rábmon eai gal gula sámevieruide, dan gal juohkehaš oahppá mánnávuođa rájes, ja jos deaivá vajálduhttit de johtilit fas hárjána. Mánát ja beatnagat dáidet leat áidna geat ožžot rámi Sámis, jos leat deaiván rivttes bearrášii. Iešrápmon lea fas eará ášši, dan gal máhttit, muhtimat hui bures. Bargiidbellodat lei rápmon iežas olles siiddu gieskat Ávviris – ja dieđusge seammás moaitán NSR:a.

Buncarákkis lea dat ahte hárve váidalusat mannet – dahje buorebutge čujuhuvvojit – rivttes čujuhussii. Vai goasbat livččet gullan ahte giinu livččii váidalan njuolgga dan olbmui geasa dat guoská? Ii heađisge. Mii cuiggodit ja moaitit sealggoduohken earáide. Dat ii guoskka dušše duššalaš láitima muhto maiddái áššálaš cuoiggodemiid maid duođaid galggašii doalvut ovddosguvlui vai dilli buorrána. Barggus vásihin dan maŋgii. Olbmot váidalit seamma áššiid ain ođđasit earáide muhto eai goassige váldde ovddasvástádusa bargat áššái ieža maidige. Ovddasvástádus buoridit man beare ášši gullá álo earáide, munnje lea doarvái ahte lean cuiggodan ášši, lean bargan iežas oasi. Halleluja ja amen. Ii leat imaš ahte áššit eai ovdan. Áisttan eaŋgalsgilli – a lot of talk, no action. Ollu ságat muhto ii dáhpáhuva mihkkige.

Nubbi mii lea hirpmástuhttán lea vuohki mainna váidálusaid fievrredit rivttes čujuhussii dalle go viimmat giinu nákce ja duostá dan bargat. Issoras aggressiivvalaš fálleheapmi mas dieđusge ii čuovo eará go garra nággu go nubbi maid suhttá. Boađus: sullii nolla. Boahtte háve fas seamma. Konstruktiivvalaš ságastallan orru leamen oalle hárvenaš. Olbmot leat nu hárjanan aggressiivvalaš fálleheapmái ahte jos don geahččalat buktit ovdan kritihka nuppeláhkai, sii gáddet ahte sii leat vuot fállejuvvon ja reagerejit dasa. Gii muitá Pavlova beatnagiid? Dahje NRK Sámi Radio gii suhtai nu garrasit ahte sivahii olles ásahusa caggamis kritihkalaš journalismma?

Váidalit mii gal máhttit muhto dávjá dat jávká gosanu dego mu pakeahtta Altai, iige gávnna rivttes čujuhusa. Mii orru váilumin (čujuhusa lassin) leat olmmošlaš gulahallan- ja ovttasbargonávccat. Dáid birra ledjenge áigon čállit, muhto dat fertejit dál vuordit boahtte čállosii, go dás mu váidalusas šattai nu guhkki.

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s