Mannan vahkus lei NRK Sámi Radios ođđasiin sáhka das go sámi njunuš dutkit eai dutkka. Journalista lei vissa gávdnan Forskdok-nammasaš oasáža dáža nohkatmeahttun byrokratiijas (ja fáktenvugiin) ja roggan doppe dieđuid dovddus sámi dutkiid birra. Journalista lei rehkenastán galle dieđalaš artihkkala iešguđet dutki lei diibmá almmustahttán ja boađus ii lea nu aktanas. Máŋgasat eai lean almmustahttán ii ovttage artihkkala, buoremus lei olahan almmustahttit golbma artihkkala. Iešalddes buorre ođas – dahje goit heivvolaš ságastallanfáddá ja dan vissa sámeradio geahččaliige ođđasiid maŋŋá sin “kvartta badjel” prográmmas.

Sámedutkama hástalusat dáidá lea okta dain fáttáin maid mis máŋgasat váillahit. Sámeradio prográmma livččii sáhttán ságastallat áššis vaikko guđelágan perspektiivvas: leago dat dušše áigegažaldat vai gávdnojitgo eará sivat, dego doarjjavuogádagaid dahje akademalaš birrasa váilun. Makkár seavttit gávdnojit dutkat vai leago dat dušše badjelmearálaš giksi oahpahusa lassin? Gii doarju sámedutkama ja mo? Mo sámeásahusat ovddidit sámedutkama, dahje geavahit dutkanbohtosiid ovddidit servodaga? Nappo gánnehago oppanassiige dutkat? Gii berošta sámedutkamis ja makkár ávkkit das leat? Geasa?

Vuosttažettiin NRK Sámi Radio áigeguovdilis áššiid prográmmat leat áibbas menddo oanehaččat vuojulduvvat mange fáddái. Sii milloseappot geavahit sin sáddenáiggi geahpa (duššiid) dálsemiidda ja (eanaš) fuones musihkkii. Nubbi sivva manne ságastallan sámedutkamis eahpelihkostuvai lei dat go olbmot geaid journalista jearahalai čiegadedje bealuštallama duohkái dan sadjái ahte livčče lokten čiekŋalut gažaldagaid bajás. Dat dáidá leat min sámiid sohkaváddu: go váttisvuođat čuožžilit de mii coggat oaiviideamet miestagiid sisa dan sadjái go lohkat ahte dat lea duohta, mis lea dál váttisvuohta ja mii galgat dál háleštit dan birra. Lohkat ahte ok, dat ja duot eai doaimma, ja čielggadit ovttas maid mii galgat bargat divodit dili (ja dieđusge bargat dan maiddái).

Dasa lassin fáddá mii lea guhká leamaš sáhkan eará eamiálbmotmáilmmis ii leat dáidán oppa olletge Sápmái – nappo gažaldat das, gii almmustahttá eamiálbmogiid čállin artihkkaliid. Dás lea sáhka stuorra áššis man maiddái eará dutkit geat leat váldorávnjji olggobealde leat buktán jo guhká ovdan: stándarddat mat leat ásahuvvon dieđalaš áigečállagiidda eai leat neutrála ja dábálaččat olgguštit dutkanfáttáid, metodaid, gažaldagaid, čállinstiillaid ja -vugiid maid eai čaga dihto oainnuide das mii lea “rivttes” dutkamuš.

Lea oalle heittot ahte jos dutkit eai nákce eará reageret go ahte ferte áddet ahte dutkan váldá áiggi. Mun dieđán ieš ahte muhtumin (sullii álo) sámeradio journalisttat riŋgejit moadde diimmu ovdal sáddenáiggi issoras hoahpuin ja gáibidit moadde kommeantta – ahte hárve olmmoš beassá albmalahkái ráhkkanit jearahallamii ja smiehttat ášši vehá dárkileappot. Muhto dutkit liikká galggašedje dovdat iežaset diliid dan mađe bures ahte máhttet dadjat maiddái eará dain diliin go ahte dutkan váldá áiggi. Lea dieđusge maid vejolaš ahte journalista lea čuohppan daid osiid jearahallamis eret gos olbmot dadje juoidá eará. Miinu ferte leat sivvan dasage ahte sámi fágaolbmot eai mielas searvva sámeradio jearahallamiidda (nugo beaggá), mat leat dábálaččat dego spábbačiekčangilvvu: ovdan ruoktot olles fártta moadde minuhta ja dasto mii galgat heaitit go áigi nohká. In imaš veháge jos muhtin olbmot geat serve dán jearahallamii leat suhttan.

Nubbi stuorát gažaldat lea dieđusge mo hukset sámi universitehta jos dutkan ii vuoruhuvvo. Dutkan – dat ahte fágabargiin lea doarvái áigi ja resurssat dutkat – lea vuosttas gáibádus ja eaktu man beare universitehta ásaheapmái. Muhto dán áigge ii šat oro leamen nu čielggas maid sámi universitehta -jurdagiidda ja áigumušaide lea dáhpáhuvvan. Dál dienge fáttás orro šaddan spábbačiekčan – dan vuoro politihkalaš. Ávviris oidnui gieskat NSR:a jođiheaddji čálus sivahallamin Bargiidbellodaga geahnohisvuođa go sámi universitehta ii máinnašuvvon Norgga ráđđehusa sámi politihkalaš prográmmas. Mis dáidá leat áin guhkes mátki maoriid “Just Do It” bargovuohkái.

Seammaláhkai go lei sáhka diibmá sámi universitehta konferánssa oktavuođas – ahte vuosttas lávki lea kártet servodaga ja álbmoga dárbbuid universitehta hárrái – maiddái livččii stuorra dárbu kártet dutkandárbbuid sámeservodagas. Mis leat ollu gažaldagat iežamet servodagas maiguin sihke ovttaskas olbmot ja ásahusat heibot ja maidda dárbbašivččiimet vástádusaid. Gos gávdnat olbmuid dutkat daid? Naba gos gávdnat journalisttaid geat jerret albma gažaldagaid ja nákcejit buktit áššiid duogážiid ovdan (eaige dušše álo mana doppe gos vearrát lea vuolimus, dego rehkenastit galle dieđalaš artihkkala iešguđet olmmoš lea čállán)? Álkes vástádus: mii galgat dieđusge ieža daid skuvlet iežamet alitoahppoásahusain.

(PS: Jos mun livččen beroštan registeret iežan dan daža Forskdokii, livččen vuoitán dien gilvvu iežan njeljiin artihkkaliin maid lean almmustahttán diibmá. Muhto mun milloseappot geavahan iežan áiggi čállit daid dieđalaš artihkkaliid go deavdit muhtin duššalaš skovi neahtas… Gal sii – eandalitge dáža – hutket vugiid skievttidit min áiggi ja hehttet min bargamis min albma bargguid.)

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s