Geassi lea viimmat boahtán Sápmái ja dál miige beassat ohcalit ja coggat iežamet bivnnuheamos t-báiddiid. Ja vuolgit Altai ja eará báikkiide oasttášit ođđa. Ohcalit dán gease ivnniid ja stiillaid – mađe hálbbit dađe buoret. Mii dovdat iežamet vuoitán go deaivat gávdnat buoremus fálaldagaid. Eat mii dáidde jurddašit mo dat t-báidi sáhttá leat nu hálbi. Guhkkin eret, mii vuordit ahte dat lea hálbi ja nimmordit jos dat lea divrasut go masa mii leat hárjanan. Nie divrras gal in oastte, vuolgu duon nubbi buvdii…

Ikte finadin viehkamin ja seammás guldalin BBC dokumentára bummola mátkkis t-báidin. Ieš gal in lean vel arvan nuoladit guhkessoajat báiddi (ráhkaduvvon syntehtalaš materiálas) ja coggat dan t-báiddi vaikko dálki gal livččii dan suovvan.

Okta máilmmi riikkain gos bummol šaddá lea Burkina Faso Afrihkás. Doppe dego earáge sajiin bummolšaddadeaddjit ellet garra áiggiid. Máilmmeviidosaš bummola badjelmearálaš buvttadeapmi lea vuodján hattiid nu vuloš ahte olbmot geat šaddadit dan eai oaččo doarvái ealihit iežaset bearrašiid ja sáddet mánáideaset skuvlii. Burkina Fasos dábálaš bummolšaddadeaddji gii buktá bummola márkanii oažžu 76 sentte (sullii 4 Norgga ruvnno) bummolkilos. Šaddadeaddjiin eai leat olus molssaeavttut – sii eai suitte šaddadišgoahtit eará buktagiid main sáhtášii dinet vehá eanet ruđa. Dákkár lotnun lea menddo divrras sidjiide. Áidna vejolašvuohta livččii heaitit šaddadeames ja fárret gávpogii ohcat eará bargguid. Okta bummolšaddadeaddji, Simon Raphael, lohká ahte son gal heaittášii muhto ii sáhte go bummol lea guovllu áidna “cash crop” – šaddu mainna dine. Su mielde bummolis ii leat boahtteáigi jos meinnet joatkašuvvá dákkár hattiiguin.

Burkina Fasos bummolseahkat lástejuvvojit dámppaide mat johtet Kiinnái. Doppe bummolseahkat vuvdojuvvojit bonáhahkii 1.25 dollara háddái. Gárvves gákkis vuvdojuvvo ovddosguvlui goarrunfabrihkaide mat gohčoduvvojit maiddái “sweatshops” gos bargodilit sáhttet rihkkut bargiid vuođđorivttiid. Doppe eandalitge nuorra nissonolbmot leat searvan Kiinná ekonomalaš “buumii” vaikko dat dávjá mearkkaša ahte sii leat gartan guođđit bearrašiid ja maid mánáid áhkuid ja ádjáid lusa. Bargu lea garas ja bargobeaivvit guhkki muhto liikká buoret go vejolašvuođat boaittobeal guovlluin.

Okta nissonolmmoš lei geahččalan ealihit iežas ja bearraša láibbohagain iežas ruoktobáikkis muhto ii lihkostuvvan. Dál son dine eambbo vaikko leaktu lea garas ja bargobiras ii álo buoremus. Dábálaččat sii dinejit stuhkaid mielde – t-báiddiid logu mielde: mađe eanet geargá goarrut beaivvis, dađe eanet dine. Dákkár bargovuogis ii sáhte doallat bottuid, ii jur geahččat bajásge goarrunmašiinnas. Dát goarru nissonat dábálaččat gartet heaitit barggus go leat vehá badjelaš 30-jahkásaččat go goarrun lea heajudan menddo sin čalmmiid.

Gárvves t-báiddit lástejuvvojit fas dámpái ja dán vuoro čujuhussan lea New York ja Manhattan gos gávppašeaddjit dego don ja mun ohcalit “bargains”. Okta t-báidi máksá sullii 5 dollara, mii mearkkaša dan ahte haddi lea gorgŋon sakka dan rájes go bummolseahkat vulge Burkina Fasos – vaikko giige gal ii oro riggon nu menddo dan mátkki áigge, eai goit bummola šaddadeaddjit dahje bargit bonáhagas dahje bivttasfabrihkain. Okta Manhattanis orru 37-jahkásaš almmái muitala mo son lea boahtán ohcalit hálbbes designer t-báiddiid ja mo son láve boahtit árraiđit vai ii dárbbaš gilvalit earáiguin. Son hállá “competitive shopping” birra – go vel gávppašeamisge lea šaddan áigeájanaš ja gilvvohallan. Muhto gii sáhttá vuostálastit fálaldaga “2 t-báiddi 10 dollariin”?

Okta dutki lohká ahte čuohte jagi dassái olbmuin eai lean nu ollu biktasat go dan áigge. Mii dárbbašit biktasiid muhto manne mii dárbbašit nu ollu? Manne mii dárbbašit nu máŋggaid t-báiddiid? Go mii vázzit gávppiid mielde dahje bláđedallat Ellos- ja eará katalogaid, jurddašitgo mii manne duot bivttas sáhttá leat nu hálbi? Giinu lea gartan máksit hálbbesvuođa gosnu t-báiddi mátkki alde Afrihkás vuos Kiinnái ja Kiinnás min gávppiide.

Dáppe Sámis mii leat fuolas go sámeservodat bieđgana ja sámevuohta jávká. Muhto eat mii dáidde nu menddo smiehttat mo globála márkanat – mas min t-báiddit leat oassin – biđgejit bearrašiid, servosiid ja lagasbirrasiid eará sajiin máilmmis. Rievddašedjegoson min jurddašeapmi ja gávppášandábit jos dán t-báiddis livččii rukses golmmačiegat váruhanmearka (dego okta bláđđi evttoha) mii mearkkašivččii ahte t-báiddi lea gorron juogo mánát dahje olbmot geat eai leat ožžon albma bálkká dahje albma bargobirrasa, ja ahte bummola buvttadeaddjit leat šaddadan t-báidái geavahuvvon materiála nealgebálkkáin?

Guldal BBC Documentary: The Cost of Cotton

PS. Ehtalaččat buhtes biktasiid lea váttis gávdnat, dan leat earret eará organisašuvnnat dego Clean Clothes Campaign ja Rena Kläder gávnnahan (Suomas ja Norggas eai dáidde oppa leatge dákkár organisašuvnnat). Muhtin riikkain muhtin universitehtat ja eará ásahusat leat mearridan ehtalaš gávppásannjuolggadusaid – ahte galgá sihkkarastojuvvot ahte sin biktasiid buvttadeames ii leat geavahuvvon hálbbes dahje šlávabargoveaga dahje muđui bargiid rievttit dulbmojuvvojit. Maiddái boares biktasiid skenken eret iešguđet organisašuvnnaide dušše vearida dili. Sullii bealli dain fievrrejuvvojit Afrihkkái gos daid vuovdin duššada báikkálaš bivttasindustriija ja lasiha geafivuođa. Buot deháleamos lea bidjat deattu bivttasgávppiide ja -buvttadeaddjiide ja jearrat sis gažaldagaid: gos dát t-báidi boahtá, makkár bargodiliin? Ii leat doarvái dušše lohkat lahpoža biktasis mii ii muital eará go gos dat lea gorrojuvvon.

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s