Badjelaš vahkku dassái (8.3.) lei riikkaidgaskasaš nissonbeaivi muhto Sámis dat manai meattá measta fuomáškeahttá. Vurden dássážii oaidnit ja lohkat maid Ávvir čállá dan birra, muhto ii čállán sániinge ii fal ii maidige. (Dat ii dieđusge mearkkaš vel visot ahte okta aviisa ii čále dan birra, muhto dál mis lea dakkár dilli ahte jos Ávvir ii čále, dalle ii leat nubbi sámegiel aviisa, mii sáhttá dahkat buoret barggu.) Olmmoš báhcá dieđusge smiehttat manne Ávvir ii beroštan čállit nissonbeaivvi birra, vaikko beaivi lea sihke historjjálaččat ahte otnábeaivve mearkkašahtti. Buot eará aviissat maid guvlen sihke Davviriikkain ja stuorát máilmmis muitaledje sihke beaivvi dáhpáhusain ja maiddái jearahalle nissonolbmuid geat leat ráhčan ovddidit dásseárvvu ja vuostálastán nissoniid olggušteami iešguđetláhkai.

Dál lea dieđusge menddo árrat dadjat leago sáhka Ávvira linjas vai das, ahte dat linnja ii leat vel gávdnon ja ođđa doaimmahus lea ain vehá lahppon hástalusaid ovddas. Muhto dáhpáhuvaigo Sámis dasto maidige dán jagi nissonbeaivve? Kárášjogas Sámi Nissonforumis lei oktasaš deaivvadeapmi Beassi-ovttastumiin gos lei sáhka earret eará sámenissoniid árbevirolaš máhtus. SNF addii olggos cealkámusa, mas árvvoštalai Sámi allaskuvlla ja dan Ealát-prošeavtta seminára árbevirolaš máhtus ja dálkkádatrievdadeamis go dohko ledje bovden dušše almmáiolbmuid logaldallin. (Dušše okta logaldalli lei nissonolmmoš, songe seminára ovttain lágideaddjiin.)

SNF:a cealkámus fuomášuhttá: “Eamiálbmogiid dahje árbevirolaš dieđu birra ságastaladettiin dahje dan dutkkadettiin dávjá vajálduvvo dan máŋggabealatvuohta dego sohkabealle- ja ahkeerohusat. Nissoniid diehtu lea máŋgii vajálduhtton dahje badjelgehččojuvvon dutkamušain, ovddidanprošeavttain ja resursahálddašanvuogádagain. Almmái- ja nissonolbmuin leat sierralágan rollat bearraša ja servodaga ekonomalaš buvttadeamis, mas čuovvu ahte sis leat maiddái earálágan vásáhusat, diehtu ja áddejupmi sin luonddubirrasis.” (Vuolábealde olles cealkámus mielddusin.)

Guovdageainnus lea fas árbevierrun doallat nissoniid duodjemárkana nissonbeaivve. Mun anan sámeduoji hui alla árvvus ja gudnejahtán dan dehálaš oassi sámekultuvrras ja maiddái identitehta dovdomearkan máŋgasii. Muhto in oalle ádde ahte riikkaidgaskasaš nissonbeaivve galgá markeret dujiin. Mun dieđán ahte duodji lea máŋga sámenissonii guovddáš oassi árgabeaivvis ja das, mii addá sidjiide árvvu, sisaboađu ja gutni. Čeahpes duojárat adnojuvvojit alla árvvus sin birrasis ja vel viidátge sáme- ja muhtimin maid váldoservodagasge. Lea čielggas ahte sámenissoniid duodji galgá ávvuduvvot almmolaččat ja loktet sámenissoniid árbevirolaš čehpodaga oidnosii ja markeret dan. Muhto manne justá nissonbeaivve?

Nissonbeaivi lea okta dain áidna beivviin jagis, gos nissonat sáhttet gáibidit fuomášumi sin diliide ja sidjiide gullevaš gažaldagaide, maidda lea dárbu giddet fuomášumi sámeservodagas almmolaččat. Dat lea measta áidna beaivi go sámenissonat sáhttet akšuneret mannu ášši beales dahje vuostá ja seammás laktit sin ákšuvnna viidát kontekstii ja máilmmi eará nissoniid diliide ja áššiide.

Riikkaidgaskasaš nissonbeaivve lea stuorra ja máilmmeviidosaš mearkabeaivi mii ávvuda nissonolbmuid ekonomalaš, politihkalaš ja sosiála oláhusaid servodagas. Dat addá fuomášumi dan historjái, mo nissonat leat iežaset doaimmain ja bargguin gáibidan iežaset servodatlaš diliid buorideami juohke eallima suorggis – nu bargoeallimis dego priváhta eallimis, gos sis galgá leat vuoigatvuohta leat friddja juohkelágan veahkaválddis. Vuosttas nissonbeaivi ávvuduvvui 1909 Amerihkás ja jagi 1911 maŋŋá dat lea maiddái gudnejahttán daid badjel 140 nissonolbmo geat jápme bivttasfábrihka dolas New Yorkas.

Nissonbeaivvi duogaš lea nappo eandalitge proteasttat fuones bargodiliid vuostá áigodagas, gos industrialiseren gáibidišgođii maid (bargoluohkkái gullevaš geafes) nissoniid oassálastima bargoeallimii. Juo jagis 1908 15 000 nissona vázze ráiddus New Yorka čađa gáibideamen oanehut bargobeivviid, buorit bálkká ja jienastanrivttiid. Vuosttas riikkaidgaskasaš nissoniid konferánsa dollojuvvui Kopenhámmanis 1910.

Diibmá sámeáviissat dáide čállit manne Guovdageainnus eai láve ákšuneret dahje vázzit spáiddárráiddus dego eará sajiin. Čilgehus dáiddii leat sullii nu ahte “mis ii leat árbevierrun vázzit ráiddus ja čájehit miela”. Nissonat eai oainne dárbbu dasa. Diibmá jurddašin ahte leatgo báikkálaš nissonat duođaid nu seahka siste ahte eai oainne iežaset dárbbu akšuneret.

Ledjen aiddo fárren Guovdageidnui muhto dihten bures dan báikegotti váttisvuođain, áŋkke hui duođalaš váttisvuođas ja duohtavuođas, nieidamánáid illásteames ja rohčoseames. Ja nissonat lohke ahte sii eai oainne dárbbu gáibidit fuomášumi sin vuoigatvuođaide leat friddja veahkaválddis? Ahte sis leat buot nu bures ahte ii leat dárbu doallat mangelágan almmolaš dilálašvuođa gos ságastallat nissoniidda gullevaš gažaldagaide?

Jurddašin ahte Guovdageainnus dáidá leat stuorra dárbu diđolašvuođa boktimii ja loktemii, áisttan kritihkalaš pedagogihka “áhčči” Paolo Freire. Dál go lean orron doppe vehá guhkit áigge lean áddegoahtán vehá eambbo (muhto in velge doarvái) – aŋkke jáhkán nu. Muhto liikká – oaivvilditgo báikkálaš nissonat duođas ahte sin lagasbirrasis eai leat áššit mat gusket sin buresbirgejupmái (man beare viidát mii háliidit dan meroštallat) maid birra galggašii almmolaččat háleštit?

Mis leat nu máŋga eará beaivvi gos mii sáhttit ja lávejitge markeret ja ávvudit duoji: beassášmárkaniid áigge, juovlamárkaniin, sámi álbmotbeaivve… Sámi duodji gal lea nu guovddáš oassi min kultur- ja vuoiŋŋalaš árbbis ahte sáhtášii leat vuogas maid ásahit sierra beaivvi sámeduoji ávvudeami várás. (Seammaláhkai mis livččii dárbu sámi girjjálašvuođa beaivái goas politihkkárat ja earát galggašedje goit ovtta beaivvi jurddašit dan mearkkašumi, hástalusaid ja dárbbuid.)

Eará sajiin máilmmis eamiálbmotnissonat gal oidnet dárbbu vuolgit gáhtaide čájehit miela. Kanadas gos veahkaváldi eamiálbmotnissoniid vuostá lea šaddan kriisaloguide (omd. maŋimuš 20 jagi áigge badjel 500 eamiálbmotnissona lea jávkan dahje goddojuvvon ja eanaš dáhpáhusain lea čoavddekeahttá), nissonat leat ordniiduvván ja lágidedje maiddái dán jagi dáhpáhusaid, mat gáibidedje stuorát beroštumi váldoservodagas sin diliide, váttisvuođaide ja buresbirgejupmái. Vancouveris máŋgalot nissona vázze ráiddus gávpoga čađa ja gáibidedje loahpa ruovttuveahkaváldái, geafivuhtii ja olggušteapmái, main eandalitge eamiálbmotnissonat gillájit. Sii maiddái bukte ovdan mo iešguđet sosiála- ja dearvvašvuođa bálválusaid ruhtadeami čuohppan čuohcá erenoamáš gárrasit eamiálbmotnissoniidda, geat juo muđuige dávjá ellet servodaga vuolimužžan.

Vancouvera dáhpáhusa lágideaddjit muitaledje mediaide mo nissonolbmot birra máilmme nissonbeaivve čájehit miela vuostálastit veahkaválddi nissoniid vuostá, gáibidit sin rivttiid mánáid beaivedikšui, dásseárvosaš bálkái, eamiálbmotnissoniid ja guossebargiid (migrant) nissoniid rivttiid, friddjavuođa ja sosiála vuoiggalašvuođa servodagas. Earret Sámis. Dán jagi ávvudedje maiddái nissonbeaivve čuohtejagi ági – leatgo mii dáppe Sámis čuođi jagi áigge oláhan dásseárvui go eará sajis máilmmis vel galget dáistalit dan ovddas – go mis ii oro leamen dárbu čájehit miela, ii oktiige jagis?

snf-cealkamus.pdf

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s