Ledjen vuordán beassan oaidnit Beaivváš-teahtera ođđa bihtá “Gođus” olles čavčča. In deaivan leat Guovdageainnus vuosttaseahkeda áigge álgočavčča, nu ahte illudin go bihttá bođii ruovttoluotta ja čájehuvvui vel mannan sotnabeaivve. Ledjen lohkan áviissain ahte bihttá lei golmma sohkabuolvva sámenissona birra ja sin vásáhusain servodatrievdadusaid siste. Jurddašin ahte galggan beassat oaidnit čájálmasa jo iežan barggu ja dutkanfáttá dihtii sámenissoniid ja sin servodatoassálastima birra. Muhto man stuorra beahttašupmi dat lei!

Bihttá álgima vuorddedettiin teahtersáles vel gergen lohkat prográmmas, ahte čájálmasa lei čállán Laila Stien ja bagadan Anitta Suikkari – beare nissonolbmot! Leigoson Beaivváša vuosttas bihtá nissoniid birra ja nissoniid bokte?

Beahttašupmi ii livčče sáhttán leat stuorat. Vuosttas oasis oahpasmuvaime áhkkui, gii jápminseaŋkkas hoavrrestii isidis, bohccuid, Jesusa ja Ipmila birra, áhku gaskaahkasaš risnieidii, gii isidis ja bohccuid lassin hálai maiddái duddjomis ja nuorra dáža dutkái, gii lei boahtán čállit girjji sámiid birra. Čájálmasa juotna ii ovdánan gosage guvlui dan vuosttas oasis ja nekten lei maiddái gággat ja monotonalaš. Nissonat hálle eambbo okto ja nuppiid meattá go gulahalle nubbi nuppiin – nostalgalaš monologaid vássán áiggi dáhpáhusain ja das, mo ovdal lei nu buorre. Ja dat agálaš ságat duddjoma ja bohccuid birra! Amma olmmoš gullá dan jo áibbas doarvái árgabeaivve eallimis juohke sajis? Kánske livččen liikon monologaide eambbo jos livččen aiddo boahtán Guovdageidnui inge gullan jo doarvái dieid fáttáid birra.

Ledjen boahtán teahterii oažžut ođđalágan vásáhusaid, jurdagiid dahje fuomášumiid! Ammason dieinge fáttáin lea vejolaš buktit ovdan ođđa perspektiivvaid iige dušše geardduhit árgabeaivve ságaid? In sáhttán eará go gávastallat ja jurddašit ahte gillengo čohkkát vel nuppi oasi lohppii bottu maŋŋá vai vuolggángo gaskan ruoktot. Nubbi oassi fertii šaddat gelddoleabbon ja oažžut joba jo vehá leavttu – iihan dat lean vejolaš ahte olles čájálmas lea nu guorus.

Mearridin dasto báhcit gitta lohppii. Nubbi oassi vulggiige johtui leavttuin. Nuorra nisu lei boahtán fitnat ruovttus Oslos gos lei studeremin. Son gažadii ja bilkidii dutki áigumušaid iige dohkkehan su vugiid. Muhto fárgga songe gáhččai daidda seamma láittas monologaide go earátge. Dál lea váttis oppa muititge maid songes muittášii dan maŋŋá go bođii fáhkka dan oaivilii ahte dutki leage buorre olmmoš – dáiddii leat su vielja birra.

Váivášuvven maiddái go jurddašin makkár gova čájálmas addá sámenissoniin. Leigo čálli, bagadalli ja neaktáriid áigumuš duođaid govvidit sámenissoniid dakkárin, ahte áidna ášši (duoji ja bohccuid lassin) maid sii hállet jámmá leat sin eallima almmáiolbmot; isidat, áhčit, vieljat, ádját? Vai leago dat duohta ahte badjenissoniid eallin lea duođaid nie?

Mun ledjen vuordán áibbas eará. Čájálmasa fáttá livččii sáhttán váldit vaikko guđe guvlui ja hukset das vaikko maid. Dat livččii sáhttán čiekŋudit nissonolbmuid gaskasaš gulahallamii ja gaskavuođaide. Dat, ahte čájálmasa váldotemát livčče šaddan čiekŋalut dialogan nissoniid gaskii livččii dahkan dan jo olu gelddoleabbon. Iihan visot sáhttán leat nu beare buorre ja romantihkalaš dan vássánáigges, iige sin gaskavuođat sáhttán leat nu harmonalaččat go čájálmas govvidii (dahje ii govvidan)!! Áidna vejolaš gealdagas lei dáža dutki, muhto datge bázii ollasit gaskan. Várra vearrámus lei go čájálmasa vuođđun ledje gollan klišeat, maid mun ledjen gáddán mii leat sámeservodagas beassan jo badjel.

Maid mun dasto ledjen vuordán? Ingo gierdda oaidnit nissoniid árgabeaivve? Jos čájálmas livččii lean rehálaš árgabeaivvi govvideapmái, dat ii livčče šaddan nu dássidin ja ovttabealagin – nu dievva kliseaid. Ja mun gal vuorddán ahte teahter hástala ja hásttuha oaidnit árgabeaivvige ođđa čalmmiiguin ja duostá čájehit ruossalasvuođaid; leat kritihkalaš. Ja mun dieđán ahte Beaivváš sáhttá ja máhttá dan maiddái. Danne imaštange dán čájálmasa – mii lei dan ulbmil? Dat lei dego bázáhallan guoktelogi jagi – 1980-logus dát bihttá livččii lean varas ja geasuheaddji. Jagi 2007 mii gal vuordit jo eambbo hástalusaid ja čuolmmaid dárkilut guorahallama professionála Sámi teahteris, mii lea jo mángalogi jagi govvidan sámiid eallima ja mii ii šat galggaše guorrasit álkimus čovdosiidda.

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s