Ecuador, davvioarjje Mátta-Amerihkás, gos orrot badjel 13 miljovnna olbmo, lea aiddo buktán ovdan aibbas ođđalágan jurdaga. Dát jurdda lea erenoamáš máilmmis, gos stáhtat ja máŋgariikkalaš fitnodagat gilvvohallet luondduresurssaiguin ávkkástallamiin eambbo go goassige ovdal. Dan sadjái go bohkkegoahtit riikka stuoramus oljogáldu, Ecuador oaivámušat leat evttohan ásahit riikkaidgaskasaš foandda suodjalit arvevuovddi ja eamiálbmogiid, geat orrot doppe.

Evttohus orru measta menddo buorre leat duohta – dahje dego niehku, sihke eamiálbmogiid rivttiid ja dálkkádatrievdadeami perspektiivvas. Beroškeahttá máilmmi goargŋu oljju hattiin (ja sođiin oljju alde), Ecuador jođiheaddjit leat váldán duođas sivilservodaga evttohusa guođđit Ishpingo-Tiputini-Tambococha (ITT) oljogáldu ráfái. ITT oljogáldu lea Yasuni álbmotmeahcis, gos gávdno okta máilmmi stuoramus biodiversitehta ja gos earret eará Huaorani, Tagaeri and Taromenane eamiálbmotčearddat orrot.

Suodjalit eamiálbmogiid ássanguovlluid eaktodáhtolaččat máŋgariikkalaš fitnodagain? Dát ii dáhpáhuva eará sajis máilmmis, ii Norggasge, gos málbmarogganfitnodagat leat garrasit bahkkemin guohtuneatnamiidda. Muhto Ecuador lea jo bissehan oljobohkamiid ITT guovllus jahkái ja lahkonan eará stáhtaid ráđđehusaid, riikkaidgaskasaš organaid ja NGO:iid evttohusain, ahte sii mákset Ecuadorii dan ovddas, go guođđit oljjo bohketkeahttá. Ecuadora jođiheaddjit ákkástallet evttohusa dainna, ahte dat eastada birasvahágiid, mat váikkuhivčče olles olmmošgoddái máilmmis. Sávaldat lea oažžut sullii 350 miljovnna dollara jagis, mii livččii 50 % das, maid Ecuador dinešii jos bohkešii ITT oljju.

Ecuador áidnalunddot evttohus vuođđuduvvá njeallje váldoággái: dárbui eastadit dálkkadatliegganeami, bissehit biologalaš máŋggabealatvuođa jávkama, suodjalit guovllu eamiálbmogiid ja nuppástuhttit riikka ekonomiija váldimiin atnui ođđa ovdanahttinmodealla. Dán rádjái Ecuador lea ožžon badjel čuođi beroštuvvan vástádusa, mat dorjot riikka evttohusa. Vástádusat leat boahtán sihke eará riikkaid ráđđehusain, riikkaidgaskasaš organisašuvnnain ja ovttaskas olbmuin. Okta dáin riikkain lea Norga, mii lea okta vuosttaš riikkain searvat dán ođđa “ruoná lihkadussii” dego muhtumat gohčodit Ecuadora álgaga. Norgga várreolgominister Raymond Johansen lea lohpidan doarjjamátkki Ecuadorii boahtte cuoŋománus.

Nuppe guovllus máilmmis, nappo iežas rájáid siskkobealde, Norgga politihkka ii oro leamen seamma ruoná ja ovdánan máilmmi ekologalaš dili dahje dálkkádatrievdama uhkiid ektui. Statoil lea aiddo álggahan gassabohkkemiid Snøhvit´as ja váldán ođđa boaldin- ja eará rusttegiid atnui Melkøyas Hammesfeastta olggobealde. Statoil gohčoda Snøhvit´a “albma eventyran.” Seamma beaivve go boaldimat álgahuvvojedje, gullui ođđasiin ahte Hammesfeasttas lei arván čáhppes árvvi, nappo giehpa mii boahtá Statoil Snøhvit boaldinrusttegiin. Statoil čilge, ahte “dat lea dábálaš” álggus ovdalgo rusttegat juksejit doarvai alla boaldintempertuvrra. Ii liikká dáidán leat dábálaš Hammerfeastta ássiide dahje guovllu ealliide, geat galget vel borrat giebahuvvon šattuid. Iige Statoil lean beroštan almmuhit báikkálas olbmuide ovddalgihtii, ahte dakkár lea “dábálaš.”

Manneson Norga ii hálit bargat seamma go Ecuador iežas oljo- ja gassagálduin, vaikko doarju garrasit Ecuadora álgaga? Norga lea aiddo almmuhuvvon vuot (njeallját háve maŋŋálága) máilmmi buoremus riikan orrut, go váldá vuhtii olbmuid bálká- ja oahppodásiid. Ecuadoris fas erohus rikkes ja geafes olbmuid gaskkas lea bissovas. Eandalitge eamiálbmotmánát šaddet dávjá bajás geafivuođas eaige beasa vázzit skuvllaid. Ráđđehusa viggamušat “goarrut gitta” erohusaid leat buktán muhtin bohtosiid, muhto go stuorra oasis stáhta bušeahtas lea bealljemerkejuvvon loanaid ruovttoluotta máksimii, Ecuadorii lea váttis ruhtadit sosiála doaibmabijuid, mat buoridivčče buot geafimus bearrašiid eallindiliid ja birgenlágiid.

Ja liikká Ecuador, gos olbmot gillájit geafivuođas ollu eambbo go Norggas, lea gárvvis evttohit leat bohketkeahttá iežas oljogálduid? Beroškeahttá das ahte molssaevttolas boađut livčče bealli unnit go oljobohkema sisaboađut? Muhto vel dehálut gažaldat lea manne Norga lea vuosttaš riikkaid joavkkus njuikemin doarjut Ecuadora álgaga, go čielgasit dat ii leat gárvves bargat seamma ruoktoeatnamis? Eambbo riggodagat midjiide dan botta go earát (loga: geafes riikkat) beroštit ja fuoláhit dálkkádaga liegganeames? Riggudit jo ovtta máilmmi rieggaseamos riikka ja diktit earáid bissut geafin (seammas go oastit buori oamedovddu sihke doppe ja dáppe ruhtademiin earáid buriid álgagiid)?

Ecuadora evttohus orru gelddolas ja mávssolas dassážii go gullá, ahte Norga lea dan vuosttamužžan doarjumin. Boahtá millii ahte ášši sulastahttá nuppi seammalágan duppálstandárdda; dan mo Mátta-Amerihká ja eará guovlluid vuovddit leat šaddamin ođđalágan gávpegálvun: dál vuovdimassii ii leat muorra, muhto buhtes áibmu, man eandalitge arvevuovddit buvttadit. Riikkat, mat lihkostuvvet vuolidit CO2 buvttadeami vuollel Kyoto šiehtadusas sohppojuvvon meriid, sáhttit vuovdit iežaset “kredihta” dahje vuolláibáza industriijariikkaide, vai dat besset buvttadit CO2 seammaláhkai go ovdalge. Dákkár speallu ja gávppášeapmi lea rievdamin máilmmi arvevuvddiid. Olbmot vuođđudit priváhta vuovdefarmiid, gos báikkálaš muorat galget addit saji amas muorrašlájaide. Dát monokultuvrra vuovddit ovttas geavahuvvon kemikálain duššadit báikkálaš ekosystemaid. Riikkain dego Costa Ricas ráđđehus doarju dákkár prošeavttaid ja rivve eatnamiid smávva eanandoalliin. Máŋga čuođi eanandoalli, geat leat báhcán ollásit eatnama haga, leat ain vuordimin buhtadusaid. Dan botta Norgga ráđđehus oastá CO2 kredihtaid earret eará stáhta bargiide, vai sii sáhttet girddášit seammaláhkai go ovdalge. Bohtetgoson diet kredihtat muhtin “CO2 vuovddis,” mii lávii gullat muhtin eamiálbmogii vai Ecuadoras, gos eamiálbmogat leat goit dán háve guđđojuvvon ráfái ovttas oljjuin?

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s